Kas õpilase sülearvuti võiks kaua kesta?

September juba terendab. See tähendab paljude jaoks seda, et vaja on teha üüratu väljaminek koolitarvete ostuks. Mõned meie seast võivad olla eriti kimbatuses, sest sinna langeb siiani seninägemata koolitarbe – sülearvuti – valik. 

„Milleks maksta rohkem?” on küsimus, mis vasardab iga ostja peas. Esimesele sülearvutile ei tahaks ju palju kulutada, sest „kaua see ikka vastu peab”. Aga see on ennasttäitev ennustus, sest vaid tänu sellisele suhtumisele veel odavaid ja nõrkasid arvuteid toodetakse. 

Kui vildakaid suuniseid järgida, ei jõuagi tõese lahenduskäiguni ja nii jäädaksegi iga paari aasta tagant elektroonikapoe lettidelt paarisaja euroseid lakituid ja säravaid sülearvuteid koju tarima. Nende lühikese ja tihti probleemse elukäigu kuulsusetul lõpul ei taha selliseid arvuteid aga keegi.

Hääleta oma rahakoti ja jalgadega ning investeeri vastupidavasse tööriista. Erinevalt riietest ja jalanõudest ei kasva laps arvutist välja. Targa valiku korral võib see ost aga õigustada end paljudeks aastateks. 

Kas õpilane üldse vajab sülearvutit? Me ei tea, aga ega Sa tegelikult ise ka seda ei tea. Kui õpilane suudab Sind aga veenda sellise riistapuu hädavajalikkuses, saame meie Sinu teekonda selles ülesandes järgnevate tähelepanekutega ehk pisut lihtsustada.

Nagu ka õpilasel ja õpilasel, on sülearvutil ja sülearvutil vahe. Põhikooliõpilase nõudmised, vajadused ja huvid erinevad projekteerimistudengi omadest ja nii erinevad ka nendele sobivad tööriistad.

 

ÄRA LÄHTU PELGALT NUMBRITEST 

Millest siis lähtuda?

Tootjad, turustajad ja müüjad rõhutavad neid külgi, millest ostuotsustel lähtutakse. Kui kliendid on harjunud numbreid vaatama, siis neid ka esile tuuakse. Aga ükski number ei räägi täielikku tõde. Kui tahad head arvutit, pead vaatama numbritest kaugemale. Isegi hind on pelgalt number. 

Üks asi on selles numbritekeskses turunduses siiski positiivne. Nimelt võib arvestada, et teatud hinnast ülespoole on Sulle garanteeritud hea jõudlus, sest sinna panustab tootja esimesena. Ta ju teab, et numbreid mõistad Sa lugeda. 

Samasuguste näitajatega arvutite hinnad aga võivad olla vahemikus 500-1500€. Mis neid siis eristab, kui sisu on justkui sama? Luksusbrände sülearvutite maailmas pole, seega miski peab neid hinnakääre õigustama. Kui sisu on sama, erineb järelikult... vorm? 

Võib küll nii öelda. Kui kasutada sülearvutit tööks, mitte lõbuks, on kõik hetkel 500+€ müüdavad sülearvutid jõudluselt piisavad. Aga nagu vormel pole poeskäiguks kõige otstarbekam sõiduvahend, ei ole ka arvuti puhul võimas sisu kasutusmugavusega seotud. 

 

TÕMBA PIIR TÖÖ JA LÕBU VAHELE 

Kui n-ö lõbuks sobivate sülearvutite valikul peab tõepoolest andmetes, näitajates ja numbrites hoolikalt näpuga järge ajama, siis (kooli)tööks ideaalselt sobiva sülearvuti valimisel võiks lähtuda kainest talupojamõistusest ja mitte tahta kõike ja korraga. 2-in-1 võimas puuteekraaniga ülisale ja sulgkerge hübriidarvuti tähendab üldjuhul ka seda, et rohke lisavarustuse õlul istub ka selle võrra rohkem võimalikke probleeme. Mis sobib kõigeks, ei sobi teatavasti hästi mitte millekski. 

Töö ja lõbu käivad tihti käsikäes, aga esimene ja kõige raskem otsus uue sülearvuti valikul ongi panna piir töö ja lõbu vahele. Koolitööde tegemise ergutamiseks ja tasustamiseks oleks ju tore vahepeal lõõgastuseks mängida. Aga see võib olla libe tee. Meie ei ole autoriteedid ütlemaks, kas see iseenesest pärsib või soodustab sooritust, aga selle otsuse on kaudselt meie kõigi eest ära teinud sülearvutitootjad. Nimelt ei sobi ükski mänguarvuti tõsiseks ja produktiivseks tööks ning veel vähem pakub korralik äriklassi sülearvuti meeldivat mänguelamust. 

Mida siis tähtsaks pidada? Oluliseks muutuvad need asjad, millega me kõige rohkem kokku puutume. Arvutimaailmas nimetatakse neid I/O ehk sisend-väljund seadmeteks. Input ehk sisend ja output ehk väljund. Sülearvuti puhul annavad sisendi klaviatuur ja puuteplaat, tegelikult ka kaamera ning mikrofon. Väljund aga kuvatakse ekraanile või kuuldub kõlaritest. Sujuva ja nauditava väljundi eest vastutab muidugi ka võimekas sisu ehk protsessori kiirus, graafikakaardi võimekus, vaba mälumaht ja salvestusseadme tüüp. 

Nõrk riistvara tähendab arvuti taga ootamist. Kas õpilasel on ajaga priisata?

Vähene mälu hulk võimaldab korraga töötada vaid ühe-kahe asjaga. Aeglane kõvaketas või andmeseade avab faile aeglaselt. Nõrga protsessoriga arvuti „huugab” ebameeldivalt ka lihtsaid ülesandeid lahendades, toodab kuumust ja on selle jahutamisel paratamatult mürarikas.

Pikk aku tugiaeg ja suur jõudlus on tänapäeva sülearvutitel tavakasutuse jaoks sama hästi kui garanteeritud. Krapsakana hoiab arvuti SSD välkmäluseadme kasutamine, mis peaks uuel arvutil kindlasti olema.  

 

RÕHK KASUTUSMUGAVUSELE 

Võimsus ja kasutusmugavus aga ei käi sugugi käsikäes. Võimsus ja väiksus on suisa pöördvõrdelises seoses. Miks? Väike mõtteeksperiment. Kui keegi suudab teha väikese ülivõimsa arvuti, siis võiks ta ju sama hästi panna kaks korda rohkem asju suuremasse korpusesse ja saada jälle omakorda võimsama arvuti.

Võimas arvuti ei ole väike ega kerge ja võimsast arvutist oleks liig eeldada ka vaiksust. Mürareostus kodus, klassis või sajapealises loengusaalis ei soodusta kellegi mõttetööd. 

Ükski abivahend või tööriist ei tohiks kellegi elukvaliteeti kuidagi halvendada. Tervis on teatavasti kullastki kallim ja seda peaks säästma juba varasest noorusest. Säästa silmi, jälgi rühti, väldi põlvede ja selja koormamist. Lapsevanem vastutab ka oma lapse tervise eest.

 

SÄÄSTA SILMI 

Hea ekraan säästab silmi – liikuva töö ja elu puhul, mida tänapäeval palju esineb, on vaja, et ekraanil näidatav oleks näha igas võimalikus keskkonnas. Olgu selleks lahtise kontori aknaalune töökoht, lennujaama ootesaal või päikesepaisteline pargipink. Äriklassi sülearvutitel kasutatavad ekraanid on mati pinnaga, laiade vaatenurkadega (IPS paneel) ning kõrge kontrastsuse ja heledusvaruga. Kui kodus saad arvutilaua sättida vastavalt vajadusele, arvestades laelampe ja aknast langevat valgust, siis „teel olles” päris kõike oma käe järgi sättida ei saa. Pead muganduma vastava keskkonna järgi ja peegeldustevaba ere mattekraan säästab aega selle õige ekraaninurga sättimisel ja sobiva koha leidmisel.

 

JÄLGI KAALU 

Kaasaskandmise vajadus ongi teine tähtis otsustuskoht. Kui sülearvutit kasutatakse kodus laua peal, võib teatud kohtades silma kinni pigistada. Kui aga seda veetakse regulaarselt kaasas ja kasutatakse väga erinevates kohtades, on jõudlus ja sisu teisejärguline ja tähtsamad on hoopis arvuti korpus, konstruktsioon ja kaal. 

Kaasaskantava sülearvuti number 1 argument on mobiilsus. Mida see tähendab? Mobiilne on see, mida on kerge kaasas kanda. Oma gabariitidelt on mobiilse sülearvuti standardiks saanud 14-tolline sülearvuti, aga aktsepteeritud vahemik on 12,5-13,3-14,1 tolli.

14-tolline hea sülearvuti kaalub tänapäeval nõks alla pooleteise kilogrammi. Sealt üle on iga gramm tunda, sellest kergem aga vajab harjumist ja tekitab tihti tahtmise vaadata portfelli või seljakotti, kas sülearvuti ikka sai kaasa.

ARVESTA AKUGA 

Suure osa sülearvuti kaalust moodustab aku. Tööpäevane aku tugiaeg on mobiilsuse seisukohast mõistlik nõue, sest loengusaalis ega kooliklassis päris kõigile toitepistikuid ei jagu. Liitium-ioon elemendid aga on sama mahutavuse juures sama kaaluga, olenemata, kas nad on Delli, Lenovo või HP sülearvutis. Korralikku 14-tollist äriklassi sülearvutit toidab 2018. aastal 50Wh-65Wh aku, mis annab mõistliku järjepideva kasutuse juures 8h+ tööaega. Muidugi lubavad tootjad kohati ka 15h+ ja 20h+ tööaegu, aga selliseid numbreid toonud testmetoodikaga peab tutvuma ja vaatama, kas ja kuivõrd see tulevasele kasutusele sarnaneb.

 

VÄLDI PLASTIKUT 

Korpusekvaliteet on raskesti mõõdetav omadus, aga vastupidavuse seisukohalt kindlasti kõige tähtsam. Kuna seda on väga raske numbritesse panna, siis on seda raske ka turustada ja seega raiskavad tootjad selle peale ressurssi kõige viimasena. Kõigepealt võimas sisu, mis müüb; viimasena tugev korpus, mille kohta keegi ei oska küsidagi. 

Kehv korpus annab endast märku, kui arvutit kantakse kaasas või liigutatakse tihti ühest kohast teise. Kasvõi ühest toast teise. Plastist rabe ja nõrk korpus annab järele igasugustele tõstmistele, kukutamistele, väänutamistele ja kuumutamistele. Kasutatakse ju arvuteid enam mitte nii väga liikumatult laua peal, vaid diivanil, süles, isegi teki peal. 

Kaasaskantava arvuti puhul on tugev korpus meie kliimas suisa esmatähtis. Neli aastaaega oma iseärasustega: külmad talved, kuumad suved; külmad ilmad ja soojad toad. Iga koolilaps, vähemalt selline, kellele arvutit vaja võib minna, teab, et temperatuuri mõjul muutuvad ka kehade omadused. Kui on kuum, siis higistad või paisud. Kui on külm, siis tõmbud kokku. Samamoodi reageerivad temperatuurimuutustele ka paljud materjalid. Sülearvutite korpuses peetakse selliseks kehvemaks materjaliks plastikut. Paremates sülearvutites kasutatakse aga alumiiniumi- ja magneesiumisulameid, kulumiskindluse tagamiseks ka süsinikkiudu.

 

SILMI EI TASU ALATI USKUDA, VALI OMA KÄEGA 

Kuidas teha heal ja halval korpusel vahet? Kehv korpus on enamasti plastist, ligitõmbavalt värviline, särav ja läikiv. Seda muidugi ainult enne ostu letil olles. Kasutusel ehivad sellist pinda aga rasvased näpujäljed, lugematud kriimud ja lõpuks ka mõrad.

Hea korpus on tihti mati viimistlusega ja paljude jaoks igava välimusega, aga peale koputades võib eristada metalli ja plasti. Alumiiniumsulamid on samade mõõtmete juures ka vastupidavamad ja kergemad.

Letipealset arvutit võid enne ostu näpuotsaga torkida küll, aga kehv klaviatuur näitab enda tõelist palet alles intensiivse trükkimise käigus. 

Sülearvutitootjad on just äriklassi puhul panustanud klaviatuuride arendamisse rohkem kui kuhugi mujale. Hea klaviatuur andestab hilisõhtusel tunnil ka natuke töntsima sõrme ja ebamäärasema vajutuse. 

 

VAATA KA KASUTATUD ARVUTITE POOLE 

Kuna korpus on järjekorras viimane, kuhu tootjad panustavad, kas siis soodsalt on tugevat arvutit võimatu saada?

Mitte päris. Keda ei heiduta kasutatud arvuti ost, siis kasutatud äriklassi sülearvuti juures saab tänapäeva jõudluse parimas võimalikus korpuses. Kõik väga head äriklassi sülearvutid maksid väljatulekul 1000€+, aga järelturult on võimalik soetada korralikult hoitud kunagisi tippe vaid kolmandiku või poole hinna eest. Elu on näidanud, et sellised arvutid teenivad tõrgeteta ka teist omanikku.

Hea hinnaga äriklass	Mängimiseks sobilik	Kompaktne ja edev
Dell Latitude E7440 Al. 240€	Dell Inspiron 7567 gaming Al. 949€	Dell XPS 13 Al. 1199€